Seems like my resolution to blog daily was a bit too daring after all. Well, I have decided not to be too hard on myself - considering everything. Sometimes 'the best you can do' is just good enough.
We have now seriously jumped on our last-minute wedding preparations, trying to finalize various things and weave in the loose ends as much as possible. Thus, we have another busy day behind us. First, the dance lesson in Viljandi, to refresh our memory on waltz steps. We still have some serious synchronization to do, but all in all, I'd say things are under control.
And then... oh, then we took a trip through the picturesque countryside to Põhjaka Manor, for food tasting. Yet again we were convinced that our choice of caterers was the right one. It's such a pleasure to work with professionals, and the food, of course, was delicious (not that we expected anything less)! My only requested change was losing the coriander from all the dishes where it was added! Unfortunately, here our opinions with Kristjan differ, but I'm not willing to go for compromises on this one. Oh, and the wines Kristjan has so carefully chosen (after long searches, numerous tastings and a lot of research), are just perfect with every dish. Not that I'm able to enjoy too much of them at the wedding...
- - -
Paistab, et mu igapäevase blogipostituse masterplaan oli ikka veidi liiga ambitsioonikas, aga ma olen otsustanud enda vastu mitte liiga karm olla - eriti arvestades kõiki asjaolusid. Teinekord on "parim, mis sa teha suudad" täpselt piisav.
Oleme nüüd viskunud tõsiselt pulmakorraldusega seotud küsimusi täpsustama ja lahtisi otsi kokku sõlmima. Nii oli ka tänane päev päris tihe. Esiteks tantsutund eraõpetajaga Viljandis, tuletamaks meelde põhilised tantsusammud, et pulmapäeval tantsupõrandal ellu jääda. Pidevalt seelikusaba külge klammerduva noorperemehega üsna tüütu, aga usun, et saime olukorra kontrolli alla. :)
(Ah jaa, see õilmitsev lilleilu alloleval pildil on Kärdla kaltsukast leitud Hanna Korsari siidkleidike!)
Sealt edasi võtsime ette maalilise sõidu läbi äikselise süda-Eesti Põhjaka mõisa toite degusteerima. La dolce vita, midagi pole öelda. Kõik pakutu oli fantastiline, samuti teenindus ja õhkkond (mitte et me Põhjakalt midagi vähemat oodanud oleksime). Toitlustajate valiku õigsuses veendusime taas. Oma töösse kirglikult suhtuvate proffidega on ikka hea ja lihtne asju ajada.
Ja veinid, mille valimise protsessi eest võiks Kristjan saada doktorikraadi, sobisid kõigega lihtsalt oivaliselt! Mina sain muidugi ainult mekkida...
Elu on ilus! :)
It's been a looong day, and it's only now, well past the midnight, that I am finally able to make a summary of it, at the same time picking out the bobby pins from my hair. Had my bridal make-up and hair test today, followed by another fitting for my gown at Lilli Jahilo's studio in Kalamaja. While the vision of my make-up still needs some fine-tuning (I will have another appointment with the make-up artist next week to try something different), I am completely in love with the general look!
This shot, however, shows a lace detail that will be used to trim the neckline of my wedding dress. This breathtaking, opulent beauty was actually the main source of inspiration for the pale pink accents in the stylistics of the wedding.
- - -
Seljataga on väga pikk päev ja alles nüüd, tükk aega pärast südaööd saan sellest lühikokkuvõtte teha. Mul oli täna proovimeik- ja soeng, millele järgnes kohe kleidiproov. Suurepärane võimalus esialgse üldmulje saamiseks, kuigi jumestuse visioon vajab veel veidi peenhäälestust. Miski polnud nagu päris "see", aga püüan selle sõnastada tulevaks nädalaks, kui leppisin jumestajaga kokku uue prooviaja. Pean soengu ja meigi eelnevat läbimängu absuluutselt vajalikuks, et pulmapäeval ei vaataks sulle peeglist vastu täiesti võõras nägu. Ma tahan jumestust, mis presenteerib mind ennast mu parimal kujul. Täna katsetatu tundus lõpuks veidi liiga dramaatiline. Püüan järgmiseks korraks oma soovid täpselt sõnastada, et saaksime katsetada teistsugust lahendust.
Juuresolev pildiklõps on aga tehtud täna Lilli Jahilo ateljees. See vaimustav pitsbordüür saab kogu mu kleidi krooniks ja aktsendiks. Lilli kleidikavandist tuleb kindlasti edaspidi terve eraldi postitus, praegu aga lihtsalt niipalju, et iga prooviga tundub tema ja ta tublide abiliste käe all valmiv looming mulle üha imelisem. Kui pulmad seljataga ning ma kunagi taas ilus ja sale olen, on mul talle juba uus tellimus soolas. :)
Our little family is reuniting tonight after spending two weeks apart, so I will not waste too much time on blogging tonight. Just a quick note to leave a mark here and prove that I am serious about my goals set for blogging and de-stashing.
Here is a little 'back-to-school special' I finished and uploaded today. The yarn, "Sevilla" by the Spanish brand Katia, is one of my all-time favourites. Excellent quality and magnificent colourway, and I love it when I can trust the materials I work with - both in terms of appearance and durability.
- - -
Üle kahe nädala kohtub meie pisike pere taas linnakodus, sestap täna pikka juttu ei tule. Lihtsalt väike märk maha, et mul on ikkagi tõsi taga oma eelmises postituses väljakuulutatud eesmärkidega. Haarasin täna härjal sarvist ja lõpetasin kohe mitu asja korraga. Siin on üks neist - "tagasi kooli" eri. Katia "Sevilla" lõng on üks mu kõigi aegade lemmikuid: suurepärane kvaliteet ja imeilusad kirkad toonid.
I have set two goals for myself for the weeks ahead: daily blogging (yup, I said it! Feel free to publicly humiliate me if I fail!) and finishing up my numerous works in progress and stocking up my Etsy store. We'll see how it goes, but I'm rather hopeful.
Now that the 'final countdown' has started (three weeks until the wedding as of yesterday), I am trying to be more active covering our overwhelming list of preparations in this blog too, as some of my friends are constantly asking for updates on our planning process anyway. This way I can direct them all to this site. Also, perhaps our experience is of help and/or inspiration for someone else in the future. Besides, this seems like a good way to finally get over my blogger's block.
My second, Etsy-related challenge is actually 'hijacked' from a dear friend and fellow craftster, MaaritJ, who first came up with the idea. Therefore, I expect us to support each other on our quest. To me, making things with a toddler around has meant that I have been rather productive crocheting (it's more or less feasible to keep a ball of yarn and a hook away from the tiny hands), but not so productive at finishing my items, which often requires sewing. Setting up a sewing machine and keeping close watch over all the cables and plugs, pins and scissors and things that are prone to rolling in every possible direction (such as spools) is a complete pain! As a result, I have a pile of unfinished clutch bags and cases, which I'm gradually planning to finish and photograph (another everlasting stumbling block for me!) to upload to the store.
Here's the first listing. At least I've met my this week's goal. :)
- - -
Olen endale eelolevateks nädalateks püstitanud kaks eesmärki: igapäevane blogisissekanne (ma tõesti ütlesin selle praegu välja!) ja terve hunniku kogunenud poolikute tööde lõpetamine, et vähemalt kord nädalas lisada K-E-R-A'sse midagi uut.
Nüüd kus eilse seisuga on pulmadeni jäänud täpselt kolm nädalat ja "stardiloendus" seega ametlikult alanud, loodan, et pulmakorralduse temaatika annab mulle lisaks käsitööle piisavalt ainest kirjutamiseks ja oma kogemuste jagamiseks. Esiteks tean, et mitmed sõbrad on meie tegevusest ja käekäigust ning peadpööritava toimetustenimekirja haldamisest ülimalt huvitatud ja küsivad pidevalt asjade aktuaalse seisu järele (saan nad siis siia lugema suunata) ning teiseks - ehk on meie kogemused kellelegi teisele tulevikus abiks. Oleme ju otsustanud kõik algusest lõpuni ise korraldada, paludes abiks ainult ühe sõbranna, kelle peamine ülesanne on 16. augustil toimida kontaktisikuna kõikidele külalistele ja teenusepakkujatele. Et pruutpaar ei peaks pulmapäeval juukseid katkudes telefoni otsas passima, kui keegi tordiga ninali lendab või keelpillikvartett metsa ära eksib. :)
Etsyga seotud väljakutse idee "kaaperdasin" tegelikult armsalt sõbrannalt ja kaas-käsitööfriigilt MaaritJ'lt, kes peab praegu blogimisest väikest (loodetavasti!) pausi, aga on endiselt aktiivne Etsy's. Loodan temalt ka püstitatud eesmärgi saavutamisel palju moraalset tuge saada. :) Väikelapse kõrvalt asjade valmistamine on minu puhul tähendanud seda, et heegelvabrik toimib kenasti (lõngakera ja heegelnõela hoidmine pisikestest sõrmedest eemal on üldiselt võimalik), aga ridikülide jm lõpetamine, mis eeldab enamasti õmblemist, ei ole nii tore. Õmblusmasina töökorda seadmine (olen loobunud unistamast oma stuudiotoast, seega kasutan korteri suurimat võimalikku tööpinda ehk elutoa suurt söögilauda) ning õmblemisega samal ajal kullipilguga kõikidel juhtmetel, pistikutel, terariistadel ja nööpnõeladel silma peal hoidmine on enamasti tundunud üliinimliku pingutusena, mille võtan ette ainult tellimustööde lõpetamiseks, sestap ongi mul kogunenud kenake hulk heegeltavaari. Aitab naljast, tuleb tegudele asuda! Ja selle märgiks sai esimene uus ridikül poodi üles riputatud! :)
I have been looking for a more exquisite alternative to these rather robust metal carbine hooks I have used in my crochet clutches. They are practical, indeed, but they have never seemed quite right for my romantic, lacy creations.
I may have found a perfect solution - and also a perfect 'opening chord' for my future button collection. I truly believe that these sparkling Swarovski crystal buttons add a perfect final touch to my clutches. Just look at these beauties!
Of course, I could have used some way to permanently attach the wrist band to the body of the clutch, but I still want it to be removable, should the owner feel like going without it. The only problem: the colorway is not exactly limitless, and they are only sold in a couple of crafts stores in my hometown. So, if you have any hints and tips on where I could find them online, I would be most grateful! :)
- - -
Lapsepõlves oli kaks asja, millega võis mind tundideks vaikselt paigale naelutada: "Onu Remuse jutud" meie kohvergrammafonil, ja nööbid. Ma ei tea, kumba võtet mu vanemad rohkem rakendasid, aga mõlemal on mu lapsepõlvemälestustes kindel ja oluline koht.
Olen juba tükimat aega plaaninud panna aluse oma isiklikule nööbikollektsioonile, millega mu oma lapsed kunagi samamoodi mängida saaksid, ja nüüd on siis sel suurel projektil nurgakivi paika seatud. Püüan edasipidi nende kirgaste Swarovski kristallnööpide varu pidevalt täiendada, sest lõpuks leidsin kauaotsitud alternatiivi tiba robustse olemisega metallist karabiinhaakidele, mida olen kasutanud oma ridikülide juures. Karabiinhaagid on praktilised küll, aga on mu õhuliste pitsridikülide küljes alati veidike kohatuna tundunud. Need kristallkaunitarid aga, leian, annavad mu ridikülidele täiusliku lisaväärtuse.
Probleem on vaid selles, et värvivalik on üsna piiratud (edaspidi pean arvatavasti leidma ka muid alternatiive peale Swarovski) ning Tallinnas müüakse neid vaid paaris käsitöötarvikute poes. Kui kellelgi on vihjeid, kust ma taolisi nööpe (ja ehk ka suuremas värvivalikus) haljastelt internetiaasadelt leida võiksin, oleksin väga tänulik! :)
Another good thing about spending some quality time here on Hiiumaa is being available for the fittings for my bridal jewelry with Kaia Saarna-Lauri, a very talented young jewelry artist of Hiiumaa origin. Although they spend most of their time in Greece these days, she and her husband are also currently enjoying their summer holiday at home.
'Jewellery fitting' may sound somewhat peculiar to you, but my words are carefully chosen. My custom order really needs patient fitting. We had three points of departure, when we first set out on our quest. First, my personal 'handicap', namely unpierced ears. Nevertheless, I specifically wished to have a set of earrings... or other type of ear adornments. Second, rose quarz combined with silver and something else, if appropriate. This specific shade of pale pink will be a 'signature color' at our wedding. It is featured as a thin frame around the text on our wedding invitations, in a couple of details of my wedding dress, and elsewhere in our wedding stylistics. Third, I don't want to worry too much about the pieces I wear - neither in terms of fragility nor functionality (hence the careful fitting session - the ear pieces must securely stay in place throughout the entire wedding!).
This is Kaia's preliminary sketch based on my obscure description:
And here are a couple of shots from our session today. The pieces are still unfinished, but there is still plenty of time until the Big Day. The upper part of the ear adornment will be embellished with a tiny sparkling zircon.
I can't wait to wear this ethereal, fairy-like gorgeousness on 16th of August!
- - -
Kui juba, siis juba! Millal siis veel ennast luksusesemetega poputada kui pulmapäeval, eks ole?! Pruudiehete eritellimus Kaia Saarna-Laurilt, Hiiumaa juurtega noorelt ja andekalt ehtekunstnikult, kes elab küll praegu mõnda aega Kreekas, aga viibib hetkel samuti kodukandis. Seega on meil hea võimalus siin saarel kohtuda nii tihedalt kui tarvis, et mu ehteid proovida ja klapitada.
"Proovimine ja klapitamine" kõlab ehk ehete puhul veidi kummaliselt, aga sõnastus on läbimõeldud. Põhjuseks eelkõige minu isiklik väike "hälve" - nimelt ei ole mul kõrvarõngaauke. Kunagi õrnas pubekaeas, kui kõik teised tüdrukud üksteise järel oma kõrvu augustasid, olin mina veel piisavalt laps, et see trend endast mööda lasta. Hiljem ei tulnud enam meelde. Alles viimastel aastatel olen aeg-ajalt mõelnud, et äkki kunagi võiks. Seni aga pole vajadus veel eriti pakiliseks muutunud, sest...
...milleks on siis olemas andekad ja sinu ideedega lennult kaasa minevad ehtekunstnikud?!
Teine lähtepunkt oli roosa kvarts, minu suur lemmik. Kuna sedasama kahkjasroosat leidub pulmastilistikas mujalgi, siis tundus see ka ehete jaoks ülimalt sobilik. Rääkimata selle kristalli armastuseenergiast.
Hetkel on kogu komplekt veel kenakesti pooleli (näiteks kõrvakaunistuse ülemine ots saab samuti ehitud), aga ma ei muretse. Üldse on kogu meie pulmakorraldus kulgenud siiani niivõrd pingevabalt, et kohati tundub lausa imelik. Hakka või kahtlema, kas me äkki ei ole midagi ülisuurt ja üliolulist kahe silma vahele jätnud.
Igal juhul ei jõua ma ära oodata, millal saan seda õhulist haldjailu kanda! :)
I am a proud member of a few Etsy teams, in some of which I participate more actively than in others. I recently became a member of Team Estonia, a group that brings together craft artists and vintage sellers from my native country.
We currently have a treasury game going on, where each participant is supposed to compile at least one Etsy treasury list, featuring works by other participants. My contribution, which is also the very first treasury I've ever made, can be seen here. A little 'vampire' collection made earlier today in the dimness of my parents' summerhouse, where I escaped to have a moment away from the blinding sun.
A bunch of talented people, I say!
Life is beautiful! Me and Uku are spending this week on Hiiumaa Island with my parents, enjoying all the benefits of summer (ripe berries, fresh honey, swimming in the sea, etc.) and cutting Kristjan some slack to go through a fasting diet he has been talking about for ages now. Meanwhile, we are still looking nice and round. In fact, even more round with each passing day - at least some of us. ;)
- - -
Ma ei ole kuigi aktiivne liige üheski Etsy tiimis, kuhu ma kuulun, aga esineb sporaadilisi aktiivsuspuhanguid. Kõige tegusam olengi ehk grupis, kuhu ma kuulun kõige lühemat aega ning mis koondab Etsys tegutsevaid eestlasi.
Praegu on meil käimas grupisisene treasury-mäng, mille mõte on koostada pildikollaaže üksteise poodides müügis olevast. See tundus hea võimalusena lõpuks ometi ära õppida, kuidas Etsys treasury't ehk maakeeli varasalve koostada. Lihtsam kui ma arvasin, ehkki siinse tiguinternetiga võrdlemisi tüütu. Minu valminud kollektsioon on ülal.
Muidu on elu lill. Naudime Ukuga suurt suve minu vanemate seltsis Hiiumaa suvekodus ning lubame Kristjanile pisukest üksindust ja loomingulist hingetõmbepausi Tuhalaane maakodus - et paastuda ja eelolevate suursündmuste üle veel viimast korda järele mõelda.
Meie siin aga oleme endiselt rõõsad ja ümarad, nagu näha juuresolevalt pildilt. Eriti mõni. ;)
